Magneesium stressi vastu: mis aitab ja mis mitte

Tõenäoliselt mitte. Magneesium ei ole rahusti ja pole kindlaid tõendeid, et tableti või kummikommi võtmine stressi kaotaks. On olemas mõistlik hüpotees — testitud vähestes ja nõrga kvaliteediga uuringutes —, et magneesiumil võib olla mõningane mõju inimestele, kes on juba ärevusele vastuvõtlikud. Igapäevase stressi puhul, ilma sellise põhivastuvõtlikkuseta, ei toeta seda lubadust miski. Kui jõudsite siia otsides kiiret lahendust, on parem seda kohe teada kui kolme kuu ja tühjade purkide järel.

Stress on osa paljude inimeste elust ja väljendub peavaludes, lihaspinges, keskendumisraskustes, ärrituvuses ning liigses või liiga väheses unes. Küsimus pole selles, kas tunnete survet, vaid kas see maksab teile püsivalt und, keskendumisvõimet või meeleolu. Siin muutubki vestlus.

Mida magneesium kehas teeb — ja mida see ei tähenda

NHS kirjeldab magneesiumi mineraalina, mis aitab muuta söödud toitu energiaks ja aidata kõrvalkilpnäärmetel normaalselt töötada. Spinat, pähklid ja täisteraleib on head allikad. See on hädavajalik mineraal, kahtlemata. Kuid hädavajalik ei ole sama mis stressi ravi. Üks asi on see, et keha vajab magneesiumi toimimiseks; hoopis teine asi on mõte, et vajadusest suurema koguse võtmine muudab teie emotsionaalset seisundit.

Seesama rahvatervise allikas ütleb, et peaksite saama kogu vajaliku magneesiumi mitmekesise ja tasakaalustatud toiduga. See on oluline: allikas märgib, et mitmekesine ja tasakaalustatud toit peaks andma kogu vajaliku magneesiumi. Meil olemasolevate andmete põhjal ei saa aga teada, kas teil sellest puudus on, ilma et professionaal telliks analüüsid.

Millist magneesiumi stressi vastu? Sellele küsimusele pole kindlat vastust

See on selle teema kohta sage küsimus ja aus on öelda: me ei tea. Kogutud materjalis ei ole magneesiumi vormide — tsitraat, bisfglütsinaat, oksiid, treonaat — võrdlust, mis lubaks öelda, milline neist on stressi puhul parem. Kes väidab, et üks kindel vorm läbib paremini hematoentsefaalbarjääri ja on seetõttu õige, läheb kaugemale sellest, mida on inimestel tõestatud.

Kui otsustate proovida, jääb vormi valik lõpuks seedetrakti taluvuse ja märgistuse, mitte tõestatud stressitõhususe küsimuseks. Ja siin on üks praktiline detail, mida tasub teada: suured magneesiumiannused, üle 400 mg, lühikese aja jooksul võetuna võivad põhjustada kõhulahtisust. NHS lisab, et 400 mg või vähem päevas toidulisanditest ei põhjusta tõenäoliselt probleeme ning et suurte annuste pikaajalise kasutamise kohta pole piisavalt tõendeid. Ehk: rohkem ei ole parem.

Mida tõendid magneesiumi ja ärevuse kohta tegelikult näitavad

On olemas süstemaatiline ülevaade, mis koondas 18 uuringut magneesiumi manustamise kohta, üksi või kuni viie muu koostisosaga. Järeldust kirjeldati kui vihjet soodsale mõjule subjektiivsele ärevusele — kuid autorid ise hindasid tõendite kvaliteeti nõrgaks ja palusid hästi kavandatud randomiseeritud katseid. See on aus pilt: signaal, mitte tõestus.

Lisaks on kolm piirangut, mis muudavad pealkirja lugemise viisi. Esiteks: kõik uuringud kaasasid inimesi, kellel oli juba olemasolev vastuvõtlikkus ärevusele — kergelt ärevad, premenstruaalse sündroomiga, sünnitusjärgsel perioodil või kõrgvererõhutõvega. Teiseks: tulemused olid segased. Ärevate inimeste valimites teatas positiivsetest mõjudest neli uuringut kaheksast; premenstruaalse sündroomi valimites neli seitsmest; sünnitusjärgsel perioodil mitte ükski. Kolmandaks: ükski uuring ei kasutanud tulemusnäitajana valideeritud subjektiivse stressi mõõdikut. See tähendab, et küsimust, mis teid siia tõi — kas magneesium aitab minu stressi? —, ei ole otseselt testitud.

Nõrk signaal inimestel, kes on juba ärevusele vastuvõtlikud, ei ole sama mis stressi ravi inimesele, kellel on tööl raske nädal.

Mis muutub sel nädalal ja millel on rohkem tuge kui ükskõik millisel toidulisandil

NHS loetleb stressist rääkides sümptomitena peavalu, lihaspinget, keskendumisraskusi, ärrituvust ja liigset või liiga vähest und. Ja soovitab rida konkreetseid asju: rääkida sellest, mida tunnete, liikuda, teha hingamisharjutusi ja tegeleda ajajuhtimisega. Samuti märgib ta, et tervishoiuteenistuses saadaolevad kõneteraapiad võivad aidata stressi puhul ärevuse ja depressiooni kontekstis.

See ei ole glamuurne nimekiri. See on nimekiri, millel on kõige rohkem alust. Kui tahate sel nädalal kuskilt alustada, alustage siit:

• Rääkimine. Usaldusväärse inimese või professionaaliga. Ettevalmistatud kõnet pole vaja.
• Liikumine. Treening, nii palju kui suudate ja nii regulaarselt kui suudate. Soovitus ei sõltu spordialast.
• Teadlik hingamine. Hingamisharjutused, mõni minut, eriti pingelistel hetkedel.
• Pilguheit kalendrisse. Ajajuhtimine ei lahenda kõike, kuid vähendab tulekahjude arvu päevas.

Pange tähele, mida see nimekiri ei sisalda: ühtegi annust, ühtegi konkreetset kellaaega, ühtegi tähtaega. Meil olemasolevad andmed ei ütle, kui kaua nende meetmetega muutust märgata, sest allikad ei vastanud sellele küsimusele. Päevade arvu pakkumine oleks väljamõeldis. Ausalt saab öelda, et need on meetmed, mida tervishoiuasutused pakuvad, ja magneesium ei ole nende seas.

Mis tõenäoliselt ei aita, ja nõuanded, mis lubavad liiga palju

Mõte, et on olemas mineraal, mis lahendab stressi, on ligitõmbav, sest see on lihtne ega nõua millegi muutmist. Just seetõttu levib see nii laialt. Probleem on selles, et tõendid ei käi populaarsusega kaasas. Liigse magneesiumi võtmine lootuses tugevamale mõjule ei ole toetatud ja sellel on teadaolev risk: kõhulahtisus annustest üle 400 mg lühikese aja jooksul.

Teine levinud nõuanne on, et piisab toidulisandist, sest tänapäevane toit on mineraalide vaene. Meil ei ole andmeid, mis seda väidet üldiselt toetaksid, ja meil olev rahvatervise juhis ütleb vastupidist — mitmekesine ja tasakaalustatud toit peaks olema piisav. See ei tähenda, et kellelgi ei ole puudust; see tähendab, et ei saa eeldada, et teil on, ega seda katse-eksituse meetodil parandada.

Ja on veel nõuanne kasutada magneesiumi paremaks magamiseks ja seeläbi stressi vastu. See on teema, millel on sellel saidil oma lehekülg, ja ma ei hakka seda siin ümber kirjutama. Jääb vaid märkus: halb uni ja stressikogemus käivad koos, kuid ühe ravimine ei ole automaatselt teise ravimine.

Kuhu magneesiumi toidulisand ausalt oma koha leiab

See leiab koha järjekorra lõpus ja madalate ootustega. Kui olete juba rääkinud, liikunud, kalendrisse vaadanud ja tunnete endiselt, et tahaksite midagi proovida, on magneesium annusepiirides madala riskiga valik — mitte lahendus. Ärge käsitlege seda ravina, see ei asenda professionaalset jälgimist ja sellest pole kasu, kui toitute mitmekesiselt ega ole põhjust puudust kahtlustada.

Kui selline on teie otsus, on Magneesiumi Kummikommid TuttiBeari pakutav vorm: kaks kummikommi päevas täiskasvanutele. Üks annus sisaldab magneesiumtsitraati ja vitamiin B6. Ärge ületage soovitatud ööpäevast annust. Sisaldab polüoole ja liigne tarbimine võib avaldada lahtistavat toimet. Raseduse, rinnaga toitmise, haiguse või ravimite kasutamise korral pidage enne tarbimist nõu tervishoiutöötajaga. Täpsed väärtused leiate märgistuselt.

Saadaval on ka Stressi Leevendavad Kummikommid, mis sisaldavad ašvagandhat, L-teaniini, GABA-t, vitamiin D3 ja vitamiin B12. Ütlen otse: tõendid, mis meil selles dokumendis on, puudutavad magneesiumi, mitte neid koostisosi, ja seetõttu ei väida ma nende mõju kohta midagi. Peale selle ei soovitata neid lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele ega inimestele, kellel on kilpnäärme- või autoimmuunhaigused; need võivad põhjustada unisust ja sel juhul ei tohi juhtida ega masinaid kasutada. Kui teie eesmärk on spetsiaalselt magneesiumi proovida, ei ole see õige tee — kuid ma ei oskaks ka öelda, et teine on parem, sest sellist võrdlust ei ole olemas.

Millal ei ole see enam tavaline stress ja millal tuleb arstiga rääkida

Midagi muud ei tohiks jääda vestluseta. Pöörduge arsti või apteekri poole, kui sümptomid püsivad hoolimata tehtud muudatustest, kui need segavad selgelt tööd, und või suhteid, kui tunnete, et ei suuda toimida, või kui teil on mõtteid, mis teid hirmutavad. Samuti on mõistlik rääkida professionaaliga enne mis tahes toidulisandi alustamist, kui teil on diagnoositud haigus või te võtate ravimeid — see on kirjas juba märgistustel ja pole formaalsus.

NHS märgib, et ärevuse ja depressiooni kõneteraapiad võivad aidata stressi puhul. Seda on kasulik teada: professionaalse toega tee on olemas ja selle kasutamine ei ole nõrkuse märk. Miski siin ei asenda seda vestlust.

Aus piir sellele, mida me teame

Meile jääb puudulik pilt ja parem on see ära öelda. Olemasolev ülevaade on vihjav, mitte lõplik; see tehti inimestega, kellel on vastuvõtlikkus ärevusele, mitte igapäevase stressiga inimestega; see ei mõõtnud stressi valideeritud vahenditega; ja see ei võrrelnud magneesiumi vorme. Küsimus „millist magneesiumi stressi vastu“ jääb meil olevas kirjanduses vastuseta. Võib-olla on paremaid katseid tulemas — me ei tea.

Mida sellega praktikas peale hakata: alustage meetmetest, millel on tuge, andke neile reaalne aeg — nädalad, mitte päevad — ja alles siis otsustage, kas toidulisandi lisamine on seda väärt, teades, et tõendid selle mõju kohta on piiratud ja et kõige turvalisem on mitte ületada märgitud annusepiire. Kui stress maksab teile elukvaliteeti, ei ole järgmine samm kummikomm. See on vastuvõtt.