Menopausa: mis vanuses see tavaliselt algab?

Menopaus algab enamikul naistel 45–55 eluaasta vahel. See on Suurbritannia riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) viide ja tõenäoliselt kõige kasulikum vastus, mille saame teile täna anda. See ei ole kalendrisse märgitud kuupäev. See on periood – perimenopaus – mil menstruatsioon muutub ebaregulaarseks ja lõpuks lakkab, kui hormoonitasemed langevad. Mõnel naisel algab see 40ndate alguses, teistel alles pärast 50. eluaastat. Ja on ka harvemaid juhtumeid, kus see juhtub enne 45. eluaastat.

Kui proovite aru saada, kas see, mida tunnete, on menopaus, ei aita vanus kuigi palju. Aitab see, kui vaatate oma menstruatsioonimustrit ja sümptomite kogumit. Ja ennekõike tasub rääkida tervishoiutöötajaga – sest menopaus on kliiniline diagnoos, mitte tabelist tuletatud järeldus.

Mis vanuses menopaus siis algab?

Menopaus ja perimenopaus on loomulik elu osa, mis toimub siis, kui menstruatsioon muutub ja lõpuks lakkab hormoonitasemete languse tõttu. Perimenopaus on sellele eelnev periood. Kui küsitakse "mis vanuses menopaus algab", tahab enamik teada, millal sümptomid ilmuvad ja millal menstruatsioon lakkab.

Aus vastus: ühtset vanust ei ole. NHS märgib, et menopaus mõjutab tavaliselt naisi vanuses 45–55, kuid võib juhtuda varem. See tähendab, et 42-aastaselt võite olla perimenopausis; 52-aastaselt võib teil veel olla regulaarne menstruatsioon. Kumbki olukord ei ole iseenesest ebanormaalne.

Kolme olukorda, mida mõnikord segi aetakse, tasub eristada:

• Varajane menopaus – enne 45. eluaastat. See ei ole reegel, kuid juhtub.
• Perimenopaus – üleminekufaas, mille jooksul menstruatsioon muutub ja lõpuks lakkab hormoonitasemete languse tõttu; see mõjutab tavaliselt naisi vanuses 45–55, kuigi võib juhtuda varem.

Meil ei ole andmeid, et öelda täpselt, kui palju naisi igasse rühma kuulub, ega perimenopausi täpset keskmist kestust. Teame, et varieeruvus on suur ja et keskmine vanus – 45–55 – on viide, mitte lubadus.

Mis paneb menopausi varem või hiljem saabuma?

Kuid on ka teisi tegureid, mida uurimused on seostanud hilisema loomuliku menopausi vanusega.

Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs 30 artiklist leidis seoseid hilisema menopausi ja kolme teguri vahel: varasem suukaudsete kontratseptsiivide kasutamine, esimese menstruatsiooni vanus 13 aastat või rohkem ning vähemalt üks elusünnitus. Need tulemused pärinevad vaatlusuuringutest, mis tähendab, et need näitavad seoseid, mitte põhjuslikke seoseid. Me ei tea, kas mõne neist teguritest muutmine muudaks menopausi vanust – ja enamikul juhtudel ei ole see midagi, mida saaks või peaks proovima muuta.

See ütleb meile, et mõned uuringud viitavad seosele teatud reproduktiivsete ja hormonaalsete tegurite ning menopausi vanuse vahel. On reproduktiivseid ja hormonaalseid tegureid, mis näivad seda mõjutavat. Kuid ükski neist ei võimalda kindlalt ennustada, millal menopaus konkreetsel inimesel saabub.

Suitsetamist on teistes kontekstides seostatud varasema menopausiga, kuid meie tõenduspakett ei kata seda seost piisava detailsusega, et seda siin väita. Eelistame seda mitte teha ilma selle aluseta.

Mida saate sel nädalal teha – ja mis ei ole seda väärt

Te ei saa valida vanust, millal menopausi jõuate. Kuid saate valmistuda üleminekufaasiks ja selleks, mis tuleb pärast. Parima tõendusega meetmed on tõenäoliselt kõige igavamad: regulaarne liikumine, mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, järjekindel uni ning arsti jälgimine, kui sümptomid segavad igapäevaelu.

Konkreetselt, mis on sel nädalal mõttekas:

• Pidage menstruatsiooni- ja sümptomipäevikut vähemalt kaks kuni kolm kuud. See annab arstile teavet, mida ähmane mälu ei anna. Sümptomite sagedus, kestus ja tugevus on kasulikumad kui kaebuste loetelu.
• Hoidke regulaarset kehalist aktiivsust – sellist, mida suudate hoida, mitte seda, mis oleks paberil ideaalne. Kaks kuni kolm korda nädalas loevad juba.
• Vaadake üle toitumine, pöörates tähelepanu mitmekesisusele, mitte täiuslikkusele. Menopausi vanus varieerub inimeseti ega sõltu ainult toitumisest.
• Broneerige vastuvõtt, kui sümptomid – millised iganes – mõjutavad tööd, und või suhteid. Te ei pea ootama, et see "mööduks".

Mis ei ole seda väärt: "täpse vanuse" otsimine veebikalkulaatoritest, menopausi edasilükkamist lubavate toidulisandite ostmine või iga üksiku sümptomi tõlgendamine lõpliku märgina. Vanus, millal menopaus saabub, varieerub inimeseti ja tõendid ei võimalda väita, et seda saaks toodetega edasi lükata.

Samuti ei aita oma vanuse võrdlemine ema või õe omaga nii, nagu oleks see ennustus. See võib anda aimu, kuid ei ole garantii.

Toidulisandite roll – ja mida need ei tee

Meie paketis ei ole tõendeid, mis toetaksid väidet, et ükski toidulisand muudab vanust, millal menopaus saabub. Seda tasub selgelt öelda: meie paketis ei ole tõendeid, mis toetaksid väidet, et ükski koostisosa lükkab menopausi edasi, kiirendab seda või "tasakaalustab" seda.

Sellegipoolest otsivad mõned inimesed selles faasis toidulisandeid nahka, juukseid ja küüsi puudutavatel põhjustel. Siin tulevad mängu sellised tooted nagu Kollageeni Kummikommid, mis annavad kahe kummikommi annuse kohta hüdrolüüsitud kollageeni, C-vitamiini, biotiini ja seleen. Meil ei ole aga luba väita, et neil kummikommidel on spetsiifiline mõju menopausile või selle sümptomitele. Selles paketis saadaolevad tõendid ei toeta seda.

Ilupakett on pakend, mis koondab teisi tooteid. Meil ei ole selle koostise kohta siltiandmeid, seega ei saa me näidata koguseid, annuseid ega koostisosi. Kui kaalute selle kasutamist, kontrollige iga pakendis oleva toote silti.

Praktiline reegel on lihtne: toidulisand võib täiendada mitmekesist toitumist, kuid ei asenda arsti jälgimist, liikumist ega und. Ja selles elufaasis on õiged inimesed, kellega arutada sümptomeid, mis teid segavad, arst või proviisor – mitte pudelisilt.

Millal ei ole vanus enam õige küsimus

On olukordi, kus menopausi vanus on teisejärguline ja tähtis on see, mis toimub. Kui olete alla 45-aastane ja menstruatsioon on lakanud või muutunud väga ebaregulaarseks, väärib see vastuvõttu – mitte "vanuse kinnitamiseks", vaid muude põhjuste välistamiseks ja olukorrast arusaamiseks.

Pöörduge arsti või proviisori poole, kui:

• Menstruatsioon on lakanud enne 45. eluaastat.
• Teil on väga tugev verejooks, veritsus menstruatsioonide vahel või pärast seksuaalvahekorda.
• Sümptomid – millised iganes – segavad und, tööd või üldist heaolu.
• Kasutate kontratseptiive ja ei ole kindel, kas teie sümptomid on menopausist või kontratseptiivist endast.
• Teil on perekonnas varajase menopausi juhtumeid ja soovite teada, mida see teie jaoks tähendab.

Me ei ütle, et iga sümptom on häirekella märk. Kuid varajane menopaus ja tavapärasest erinevad veritsushäired on olukorrad, mille puhul tasub mitte oodata.

Kui kaua see faas kestab – ja millal muutused märgatavaks saavad

Perimenopaus on üleminekufaas, mis on osa menopausi loomulikust protsessist. Meil ei ole selles paketis täpset numbrit keskmise kestuse kohta ja me ei kavatse seda välja mõelda. Teame, et see on üleminekufaas, millega kaasnevad ebaregulaarne menstruatsioon ja muutlikud sümptomid, ning et see lõpeb, kui menstruatsioon lõplikult lakkab.

Mis puudutab muutusi, mida saate sisse viia – liikumine, toitumine, uni –, siis nende mõju ei ole kohene. Ärge oodake tulemusi kolme päeva pärast. Ja ärge loobuge muutusest ainult sellepärast, et esimesel nädalal ei tundnud midagi.

Sama kehtib otsuse kohta abi otsida. Kui ootate, et "vaatame, kas läheb üle", seadke tähtaeg. Kaks kuni kolm nädalat sümptomeid, mis teid häirivad, on juba piisav põhjus vestluseks. Te ei pea ootama kuid, et vastuvõtt broneerida.

Lõpuks on küsimusel "menopaus mis vanuses" üks kasulik ja üks kasutu vastus. Kasulik on: 45–55 eluaasta vahel enamikul juhtudel, võimalusega varem või hiljem. Kasutu on proovida leida enda jaoks täpne number enne, kui selle kogete. Mida saate teha, on jälgida, registreerida ja abi otsida, kui midagi ei klapi – kas siis vanusega või ilma.