Seleen

Seleen on mikroelement, mida kehas on kokku väga väike kogus, kuid ilma selleta mõned ensüümid ei tööta. Neid valke nimetatakse selenoproteiinideks ja neis istub seleen aatomina valgu keskmes. Kõige tuntum neist on glutationperoksüdaas, mis osaleb rakus kahjustavate hapnikuühendite kahjutustamises. Teine rühm selenoproteiine osaleb kilpnäärmehormoonide muundamises sellisele kujule, mida keha saab kasutada.

Seleeni ei hoita kehas suures tagavaraks. Seda hoitakse teatud määral maksas ja neerudes, kust organism saab seda vajaduse korral võtta, kuid pikaajaline väike saamine tühjendab need varud. Seetõttu ei näita üksik söögikord ega nädal, kui palju seleeni kehas parasjagu on — oluline on see, mida sööd kuude jooksul.

Kus seleeni looduses leidub

Seleeni sisaldus toidus sõltub eelkõige sellest, kui palju seleeni on mullas, kus taim kasvas või kus loom sööta sai. Sama liiki toiduaine võib eri päritoluga sisaldada väga erineval hulgal seleeni. Eesti ja Põhjamaade mullad on seleenivaesed, mistõttu siinses teraviljas ja köögiviljas on seda vähem kui näiteks Vahemere maade omas.

• parapähklid ja teised pähklid
• kala ja mereannid, eriti rasvasem kala
• munad, liha ja piimatooted
• täisteratooted, seemned ja mõned seened
• küüslauk ja sibul

Mereannid on üks kindlamaid allikaid ka siis, kui kohalik muld on seleenivaene, sest meres on seleeni rohkem ja toiduahelas rikastub see kalades.

Siltidel kohtab seleeni mitut nime ja need ei ole sünonüümid. Kõige levinum orgaaniline vorm on L-selenometioniin — see on seleeni ja aminohappe metioniini ühend, mida taimed ja pärm seovad ja mis käitub kehas osalt nagu aminohape. Pärmipõhist seleeni märgitakse tihti kui seleenisisaldusega pärm. Anorgaanilised vormid on naatriumseleniit ja naatriumselenaat; neid kasutatakse toidulisandites ja toidu rikastamisel ning need on keemiliselt lihtsamad ühendid.

Naatriumseleniit on anorgaaniline sool, L-selenometioniin orgaaniline aminohappe derivaat — see vahe ongi peamine, mida silte lugedes tasub märgata. Vahel on siltidel märgitud ka seleeni üldkogus, ilma et vormi nimetataks; siis ei ole võimalik sildilt järeldada, millist vormi toode sisaldab.

Kokkuvõttes

Kui silt nimetab seleeni µg-des, vaata alati, kas see arv käib ühe ühiku või päevase koguse kohta. Mõlemad on lubatud, kuid need ei ole sama asi.

Sildil on seleen alati mikrogrammides (µg), mitte milligrammides, sest vajadus on väike ja grammides väljendatuna oleks number segane. Kaks asja teevad sildi numbri tõlgendamise keeruliseks: kas see käib ühe ühiku või päevase koguse kohta ja mitu ühikut päevas ette on nähtud.

• Ühiku kohta — üks kumm, üks tablett või üks kapsel. Kui päevas on ette nähtud mitu ühikut, korrutatakse number ühikute arvuga.
• Päevase koguse kohta — number kehtib juba kogu päevase koguse kohta ega vaja korrutamist.
• Vormi nimetus — L-selenometioniin, naatriumseleniit, seleenisisaldusega pärm. Kui vormi ei nimetata, jääb see teadmata.

Hea silt ütleb mõlemad: vormi nime ja selle, mille kohta number käib. Kui see jääb ebaselgeks, saab küsimuse esitada tootjale või müüjale.

Mida silt tavaliselt ei ütle

Silt ei näita, kui palju seleeni sa juba toidust saad ega seda, kui suur on sinu kehas parasjagu varu. Neid asju ei saa pakendilt välja lugeda. Samuti ei ütle silt, kas just see vorm sobib sinu jaoks — see on küsimus, mille üle otsustab vajaduse korral tervishoiutöötaja.

Toode on kommide kujul ja selle silt on ainus koht, kust selle koostise kohta täpselt lugeda.

Ülejäänud TuttiBeari kommide puhul ei ole seleen sildil kirjas. Kui otsid seleeni sisaldavat toodet, loe alati konkreetse pakendi koostisosade loetelu ja toitumisalane teave, sest need erinevad toodete vahel. Sildil olev arv kehtib alati selle konkreetse toote kohta.

Kuidas numbreid võrrelda

Kui võrdled mitut pakendit, pane kirja üks ja sama suurus: mitu mikrogrammi seleeni saab ühe päevase koguse kohta. Alles siis on numbrid omavahel võrreldavad. Kui ühel sildil on arv ühiku ja teisel päevase koguse kohta, tuleb need enne ühisele kujule viia.

Seleeni sisaldava toote kasutamise puhul tasub enne küsida apteekrilt või arstilt, kui oled rase, toidad rinnaga, kasutad ravimeid, sul on terviseprobleem või oled lihtsalt ebakindel. Sama kehtib siis, kui kasutad juba mitut toodet, milles seleen kirjas on — näiteks multivitamiini ja eraldi seleeni sisaldavat toodet korraga.

Sel juhul tasub sildid kõrvuti panna ja vaadata, kui palju seleeni need kokku päevas annavad. Siltide arvud liidetakse lihtsalt kokku; see on aritmeetika, mitte soovitus.

Seleeni puhul ei ole küsimus ainult selles, kas seda saab piisavalt, vaid ka selles, et suured kogused ei oleks kokku liidetud märkamata. Sellepärast ongi kasulik teada, mida sinu sildid täpselt ütlevad.