Jood

Identifitseerimine

• Nimi: jood (keemiline sümbol I).
• Koostisosa tüüp: mikromineraal (mikrotoitaine), mitte taimne ekstrakt ega botaaniline ühend.
• Toidulisandites kasutatavad vormid: kaaliumjodiid ja kaaliumjodaat on kõige sagedasemad mineraalvormid; valik sõltub stabiilsusest ja koostisest.
• Füsioloogiline roll: joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, mis omakorda osalevad ainevahetuses ning kasvus ja neuroloogilises arengus. Seetõttu lisavad kliinilise toitumise juhised joodi nende mikroelementide hulka, mille hindamist, jälgimist ja tagamist tuleks kliinilises praktikas arvestada ¹.

Kust seda toidust leida

Toidu joodisisaldus sõltub eelkõige mullast ja veest, kus toit toodetakse. Merepäritolu toidud (kala, mereannid, vetikad) ja jodeeritud sool on kõige olulisemad allikad; munad ja piimatooted panustavad vähemal määral. Kuna mulla joodisisaldus erineb piirkonniti suuresti, võivad kahel sarnast toitu sööval inimesel olla üsna erinevad joodikogused.

See varieeruvus selgitab, miks tasub tähelepanu pöörata loomse päritoluga toodeteta toitumismustritele: 48 Euroopa populatsioonide uuringut hõlmanud süstemaatilises ülevaates seostati vegan dieete mitme mikroelemendi, sealhulgas joodi, madala tarbimisega ². 141 uuringut hõlmanud süstemaatiline ülevaade, mis võrdles taimse toitumisega täiskasvanuid lihasööjatega, leidis sama mustri: joodi tarbimine ja toitumisalane seisund (nagu ka B12-vitamiini, D-vitamiini, raua, tsingi ja kaltsiumi puhul) kipuvad taimetoitlaste ja veganite rühmades olema madalamad ³. See ei tähenda, et taimne toitumine oleks sobimatu — see tähendab, et jood on üks toitaineid, mida tuleb teadlikult planeerida.

Võrdlusväärtused

Joodivajadust mõõdetakse mikrogrammides, mitte milligrammides. Kui soovid teada võrdlusväärtusi eri vanuserühmade ja eluetappide, sealhulgas raseduse ja imetamise kohta, on meil sellele teemale pühendatud artikkel: jood: päevane soovitatav annus.

Joodi käsitlevad inimeste uuringud ei keskendu üksiku toidulisandi „kasulikkusele“, vaid kolmele konkreetsele valdkonnale: potentsiaalselt madala tarbimisega rühmade toitumisalane seisund, joodi ülekanne rinnapiima ja joodi seos kilpnäärme talitlusega.

Mida tõendid võimaldavad öelda

• Jood on inimese ainevahetuse jaoks hädavajalik mikroelement ja selle puudusel on kliiniline mõju; Euroopa kliinilise toitumise juhised (ESPEN) pühendavad sellele konkreetsed hindamis-, jälgimis- ja tagamisjuhised ¹.
• Taimset toitumist järgivate populatsioonide jooditarbimine kipub olema lihasööjate omast väiksem, selgub täiskasvanute vaatlus- ja sekkumisuuringute süstemaatilistest ülevaadetest ^{3 2}.
• Rinnapiim on imiku peamine joodiallikas esimestel kuudel ning piimanääre kogub jodiidi; süstemaatiline ülevaade näitas, et joodi kontsentratsioon rinnapiimas varieerub suuresti nii naiste vahel kui ka laktatsiooni jooksul ⁴.
• 20 uuringut hõlmanud süstemaatiline ülevaade leidis seoseid ema mikroelementide, eriti joodi, oomega-3 ja vitamiinide tarbimise ning lapse parema neuroarengu ja väiksema atoopilise riski vahel ⁵.

Mida tõendid ei võimalda öelda

• Ei võimalda väita, et joodi sisaldava toidulisandi võtmine parandaks kilpnäärme talitlust, ainevahetust, energiat või juukseid inimestel, kelle jooditarbimine on juba piisav. Olemasolevad uuringud kirjeldavad peamiselt toitumisalast seisundit ja konkreetseid populatsioone, mitte toidulisandi mõju tervetele täiskasvanutele.
• Ei võimalda järeldada, et jood iseenesest hoiaks ära või raviks mis tahes kilpnäärmehaigust. Kilpnäärmehaiguste (näiteks Hashimoto türeoidiit) puhul toidulisandite kasutamist hindavad ülevaated uurivad seleeni ja D-vitamiini, mitte joodi ^{6 7} — ja ka seal on tulemused omased just neile toitainetele ja neile populatsioonidele.
• Ei võimalda määratleda üldpopulatsiooni jaoks „ideaalset“ toidulisandi annust: uuritud annused varieeruvad sõltuvalt eesmärgist ja populatsioonist ning uuringutes kasutatud annused ei ole võtmise juhised.

Kui sul on diagnoositud kilpnäärmehaigus või sa võtad kilpnäärme ravimeid, tuleb joodi sisaldava toidulisandi kasutamist enne alustamist arutada oma arstiga — meil on sellel teemal artikkel: jood ja ravimid.

Jood on toitaine, mille ohutusvahemik on suhteliselt kitsas: nii puudus kui ka liig võivad kilpnääret mõjutada. Seetõttu ei ole „rohkem“ erinevalt paljudest mikroelementidest „parema“ sünonüüm.

Praktilised punktid

• Ära ületa märgistusel näidatud annust. Toidulisandid ei asenda mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi.
• Mitmed allikad liituvad. Jodeeritud sool, kala, mereannid, vetikad, multivitamiinid ja eraldi toidulisandid panustavad kõik kogutarbimisse. Eriti vetikate joodisisaldus võib olla väga varieeruv ja mõnikord kõrge.
• Rühmad, kes vajavad professionaalset nõu: rasedus, imetamine, lapsed, teadaoleva kilpnäärmehaigusega inimesed (hüpotüreoos, hüpertüreoos, autoimmuunne türeoidiit, sõlmed) ja kilpnäärme ravimeid võtvad inimesed. Nendel juhtudel räägi enne joodi sisaldava toidulisandi võtmist tervishoiutöötajaga.
• Lastele meie poolt määratud annuseid ei ole. Lastele toidulisandite andmine tuleb otsustada koos lastearstiga, arvestades lapse toitumist ja toitumisalast seisundit.

Koostoimed

Jood mõjutab kilpnäärme talitlust ja seetõttu väärib selle seos ravimitega (sealhulgas kilpnäärme ravis kasutatavatega) eraldi lugemist — vt jood ja ravimid: koostoimed. Laiema ülevaate ohutuse kohta käivatest sagedastest küsimustest, sealhulgas „kas jood on kahjulik?“, leiad artiklist kas jood on kahjulik?.

Millal võtta

Võtmine koos toidukorraga on mitmekomponendiliste toidulisandite puhul kõige levinum lähenemine mugavuse tõttu ja maoärrituse vähendamiseks. Kui soovid seda teemat põhjalikumalt uurida, on meil sellele pühendatud artikkel: jood: millal võtta.

Toidulisandite märgistusel esineb jood alati mikrogrammides (µg) ja koos toitaine võrdlusväärtuse protsendiga (PTV). Kahel joodi sisaldaval tootel võivad annuse suurused portsjoni kohta olla üsna erinevad — ja just portsjoni annust, mitte purgi kommide arvu, tasub võrrelda.

Näited TuttiBeari valikust

Pange tähele, et lastetoote portsjon on vaid 1 kummikomm ja joodiannus väiksem, mis on kooskõlas selle vanuserühma erivajadustega. Alati tuleb järgida märgistusel näidatud kasutusviisi: Juuste ja Küünte Kummikommide ning Isu Kontrolli Kummikommide puhul „täiskasvanud: närida 2 kummikommi päevas, eelistatavalt pärast sööki“; Multivitamiini Kummikommide Lastele puhul „lapsed alates 2. eluaastast: närida 1 kummikomm päevas täiskasvanu järelevalve all“.

Mida enne ostmist kontrollida

• Annus portsjoni kohta (µg) ja % PTV — mitte ainult „sisaldab joodi“.
• Keemiline vorm, kui see on märgitud (kaaliumjodiid, kaaliumjodaat).
• Muud joodi sisaldavad tooted, mida juba võtad, et mitte tahtmatult annuseid liita.
• Märgistuse hoiatused, eriti raseduse, imetamise, haiguse või ravimite kohta.

Kui kõhkled vormingute vahel, oleme võrrelnud kummikomme ja tablette artiklis jood kummikommina või tabletina. Võid tutvuda ka valiku joodi kummikommidega.

Jood on üks vitamiinidest ja mineraalainetest, mille kohta on määruse (EL) nr 432/2012 alusel lubatud tervisealaseid väiteid, kui toode vastab ettenähtud kasutustingimustele ⁸. Praktikas tähendab see, et märgistusel või tootelehel võib joodi kohta kasutada ainult kinnitatud sõnastust — mitte selle loomingulisi ega laiendatud versioone.

Mida ei ole lubatud: omistada joodile haiguste (sealhulgas kilpnäärmehaiguste) ennetamist, ravi või tervendamist, kasutada sõnu nagu „ravib“, „tervendab“, „garanteeritud“ või „imeline“, ega vihjata, et joodi sisaldav toidulisand asendab mitmekesist toitumist. Samuti ei ole botaaniliste koostisosade kohta lubatud väiteid, mis siinkohal ei kehti, sest jood on mineraal.

Põhjalikuma ülevaate selle kohta, mida tõendid selle mineraali kohta lubavad ja ei luba öelda, sealhulgas kes võib vajada erilist tähelepanu, leiad artiklist jood: kasulikkus, milleks seda vaja on ja kellele seda vaja läheb.