Kõht on pärast söömist punnis: mis tegelikult aitab

Enamikul juhtudel on punnis kõht pärast söömist lihtsalt sooltes kogunenud gaas. See on ebamugav ja korduvalt esinedes väärib tähelepanu. Suurbritannia riiklik tervishoiuteenistus NHS märgib, et kõige tavalisem punnituse põhjus on just see: liigne gaas sooltes, mis on seotud teatud toitude ja jookidega, söömisel alla neelatud õhuga ning seedehäiretega. Sa ei kujuta seda ette. NHS loetleb ka lihtsaid iseabi meetmeid, mida tasub proovida.

Miks kõht pärast söömist punnib

NHSi juhised toovad gaasi sooltes välja kolme seose kaudu: teatud toidud ja joogid, söömisel alla neelatud õhk ning seedehäired. Just seepärast keskenduvad iseabi meetmed sellele, mida ja kuidas sa sööd ning jood.

Selles pole midagi müstilist, aga see pole ka diagnoos. Kui kõht on pärast söömist punnis, alusta nende kolme seose vaatlemisest, üks korraga.

Igapäevased põhjused

NHS nimetab teatud toite ja jooke seotuna sooltegaasiga ning toob näidetena suurtes kogustes välditavatest toitudest välja kapsa, oad ja läätsed. Need ei ole halvad toidud: soovitus on mitte liialdada kogustega.

NHS soovitab vältida suuri koguseid gaseeritud jooke, alkoholi ja kofeiini. Suur klaas karastusjooki, õhtune õlu, mitu kohvi järjest — muster kordub.

Siis on söömisel alla neelatud õhk, mille NHS samuti gaasiga seob. Seepärast on üks iseabi meede suletud suuga närimine.

NHS soovitab väiksemaid ja sagedasemaid eineid suurte einete asemel. Hiiglaslik lõuna, kuus tundi ilma toiduta ja hiline raske õhtusöök on selle vastand.

Ekraani ees kiirustades süües on suletud suuga närimise soovitust raskem järgida. Rahulikult ja ilma segajateta söömine on selle praktiline viis.

Ja lõpuks seedehäired: NHS loeb need gaasi sooltes seoste hulka, mistõttu regulaarne punnitus väärib arstiga rääkimist, nagu allpool kirjas.

Mida saad sel nädalal muuta, kasulikkuse järjekorras

Alusta sellest, mida olemasolev tõendus kõige selgemalt toetab. NHSi iseabi soovitused on konkreetsed ja neid tasub mõned päevad otsesõnu järgida, mitte ainult teoorias.

• Söö sagedamini ja väiksemates kogustes. Kahe suure eine asemel proovi kolme või nelja väiksemat. Vähemalt nädal aega.
• Näri suletud suuga ja aeglaselt. Tundub tühine, aga see on üks NHSi soovitusi. Pane kahvel ampsude vahel lauale, kui see aitab.
• Joo päeva jooksul piisavalt vett. Lihtsat, mitte gaseeritud vett.
• Vähenda gaseeritud jooke, alkoholi ja liigset kofeiini. Nulli pole vaja. Vaja on vähem ja märgata vahet.
• Ära liialda kõige rohkem gaasi tekitavate toitudega. Kapsas, oad, läätsed ja muu selline. Ära jäta neid igaveseks välja; vähenda kogust ja vaata, mis juhtub.
• Liigu iga päev. Regulaarne liikumine kuulub NHSi iseabi soovituste hulka.

Tee muudatusi ükshaaval või väikeste rühmadena. Kui muudad kõike korraga ja läheb paremaks, ei tea sa, mis aitas. Kui muudad kõike ega lähe paremaks, ei tea sa, mida järgmisena proovida.

Söö teadlikult kahe või kolme eine ajal päevas. Ilma ekraani, telefoni ja kiirustamiseta. See ei ole heaolute trend: see on kõige praktilisem viis suletud suuga närimise soovitust ellu viia.

Mis tavaliselt ei aita, kuigi kõik seda soovitavad

On populaarseid nõuandeid, mis jooksevad tõendusest ette. Nende suhtes tasub olla aus.

Niinimetatud seedeteed ei kuulu NHSi iseabi soovituste hulka punnituse vastu. Kofeiinivaba tõmmis pärast sööki võib olla meeldiv, aga ära kohtle seda ravina.

Tervete toidugruppide korraga väljajätmine mitmeks nädalaks ilma juhendamiseta ei ole see, mida meie kasutatud allikad soovitavad: NHS räägib kõige rohkem gaasi tekitavate toitude puhul mitte liialdamisest, mitte nende väljajätmisest. Kui kahtlustad konkreetset toitu, katseta seda üksikuna, mitte ära jäta korraga välja poolt tosinat asja.

Soolte „detoksid" ei kuulu meie kasutatud allikate soovituste hulka ja see artikkel neid ei paku.

Ja on üks tavaline kiusatus: otsida ühtainsat süüdlast. Praktikas toob NHS välja mitu võimalikku seost gaasiga (teatud toidud ja joogid, alla neelatud õhk, seedehäired), mistõttu on mõttekas proovida rohkem kui üht meedet. Seda on tüütu tunnistada, aga just see seletab, miks ühest muudatusest ei pruugi piisata.

Kuhu lähevad toidulisandid, ausalt öeldes

Siin ei sisalda meie kasutatud allikad tõendust punnitusevastaste toidulisandite kohta. See tähendab, et keegi ei saa sulle tulemust garanteerida, ja tasub olla umbusklik igaühe suhtes, kes seda teeb.

Probiootikumid on kõige enam mainitud näide. Meie kasutatud allikates pole tõendust nende mõju kohta punnitusele, seega me seda ei luba. Kui otsustad proovida, anna sellele paar nädalat ja hinda ausalt. Kui midagi ei muutu, ära jätka harjumusest.

Õunasiidrika äädikas on selle teemaga tihedalt seotud, eriti happesuse ja seedimise idee tõttu. Ka siin ei too meie kasutatud allikad tõendust selle mõju kohta punnitusele. Sama kehtib joodi, foolhappe ning B6- ja B12-vitamiini kohta, mis on Isu Kontrolli Kummikommidesse lisatud: nendes allikates pole alust esitada neid lahendusena punnis kõhu vastu pärast söömist.

Kui soovid toidulisandit lisada, ühendavad Probiootilised Kummikommid mikroobikultuuride kompleksi seedeensüümide kompleksiga kummikommide kujul täiskasvanutele. Etiketil näidatud annus on kaks kummikommi päevas. Ära ületa soovitatud ööpäevast annust. Toidulisandid ei asenda mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku elustiili. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Raseduse, imetamise, haiguse või ravimite kasutamise korral pidage enne kasutamist nõu tervishoiutöötajaga. Immuunpuudulikkusega inimestel või immunosupressiivset ravi saavatel inimestel tuleb enne kasutamist konsulteerida arstiga. Sisaldab polüoole; liigne tarbimine võib avaldada lahtistavat toimet.

See on täiendus, mitte ravi. Kui sinu kõht on punnis iga päev, on prioriteet see, mis on eelmistes peatükkides, mitte purk, mille sahvrisse lisad.

Millal ei ole see enam tavaline

On märke, mis muudavad vestluse sisu ja mida ei tohiks edasi lükata.

NHSi juhiste kohaselt peaksid arstile aja broneerima, kui tunned punnis kõhtu regulaarselt, kui punnitus jätkub vaatamata toitumise muutmisele, või kui sul on tahtmatut kaalulangust või verd väljaheites. Ja otsi kiiret abi, kui punnitusega kaasnevad oksendamine, palavik või punnitus või tükk kõhus.

Ma ei ütle, et sul on midagi tõsist. Ma ütlen, et need märgid õigustavad hindamist, just seepärast, et enamikul juhtudel neid ei ole. Just see erinevus teeb need oluliseks.

Kui sul on diagnoositud seedehäire, näiteks ärritunud soole sündroom, kehtivad teised reeglid ja neid tuleks arutada sinu raviarstiga. Siin kirjeldatu kehtib tavapärase juhtumi kohta, mille taga diagnoosi ei ole.

Kui kaua enne, kui saad teada, kas see toimib

Ära oota muutust kahe päevaga. Meie kasutatud allikad ei anna kindlat tähtaega. Kaks nädalat on mõistlik aeg rutiinsete meetmete jaoks — väiksemad eineid, parem närimine, vähem gaasi, rohkem vett, rohkem liikumist.

Kui kahe või kolme nädala järel, mil oled neid muudatusi järjekindlalt rakendanud, ei märka midagi, on kaks võimalust. Kas sa ei olnud piisavalt järjekindel, või on mõni teine tegur uurimata ja tasub rääkida proviisoriga või arstiga. Ära veeda kuid sama asja korrates ilma tulemuseta.

Üks praktiline nõuanne hindamiseks: pane kolme-nelja päeva jooksul kirja, mida sööd, millal sööd ja milline oli kõht õhtul. Teaduslikku täpsust pole vaja. Vaja on konkreetset mälu üldise mulje asemel. Sageli tuleb muster silme ette.

Ja on üks aus piir, mida tunnistada: me ei saa lubada, et need kohandused punnituse kaotavad. Realistlik eesmärk on muuta see harvemaks ja vähem häirivaks. Kui õnnestub jõuda igapäevasest kahe korrani nädalas, on see tõeline tulemus.