Kollageen

Kollageen on valk, mille aminohappekoostis eristub teistest valkudest: selles on palju glütsiini, proliini ja hüdroksüproliini, ning just need aminohapped võimaldavad valgul moodustada pikki kiulisi struktuure ¹. Toidulisandi sildil ei seisa tavaliselt lihtsalt "kollageen", vaid üks kahest sõnast — hüdrolüüsitud kollageen ehk kollageenipeptiidid või denatureerimata (native) kollageen — ja need ei ole sama asi.

Hüdrolüüsitud ja denatureerimata kollageeni vahe

Hüdrolüüs on töötlus, mille käigus valk lõigatakse lühemateks peptiidideks. Nii muutub kollageen vees lahustuvaks ja seda on lihtne kommi sisse panna. Denatureerimata kollageeni molekul on suurem ja seda seostatakse hoopis teistsuguse toimega: ülevaateartikkel kirjeldab, et native-kollageeni puhul peab immuunsüsteem ära tundma valgu spetsiifilised osad, samas kui hüdrolüüsitud kollageen võib sisaldada bioloogiliselt aktiivseid peptiide, mis jõuavad sidekoe kudedesse ¹. Siltidele jõuab sagedamini hüdrolüüsitud kollageen.

Mida silt ütleb ja mida mitte

• Vorm: "hüdrolüüsitud kollageen", "kollageenipeptiidid" või "denatureerimata II tüüpi kollageen".
• Kogus: milligrammides või grammides, tavaliselt päevase annuse kohta, mitte ühe üksuse kohta — loe alati, mille kohta number käib.
• Allikas: kala, veis või linnuline; silt võib selle ära märkida.
• Mida silt ei ütle: kui suur osa sellest valgust imendub ja kuhu see kehas jõuab.

Kui soovid näha, kuidas üks kommisilt tervikuna välja näeb, võrdle seda õunasiidriäädika kompvekide koostisosade loetelu kirjeldusega — sama loogika kehtib iga koostisosa rea kohta.

Kollageeni ei saa taimsest toorainest: see on loomse päritoluga valk, mida leidub loomade sidekoes. Toidulisandite kollageen saadakse kõrvalsaadustest — veise või sea nahast ja kondist, kalade nahast ja soomustest ning linnuliha kõhredest — ning see töödeldakse seejärel hüdrolüüsiks. Seetõttu ei sobi kollageeni sisaldavad tooted taimetoitlastele ega veganitele, kui silt ei ütle selgelt teisiti.

Kollageen toidus

Terviklikus toidus on kollageeni kõige rohkem neis osades, mida loom kehas kandis:

• kontidest keedetud puljong ja tarretis, mis hangub just kollageeni tõttu;
• nahk ja kõhr (näiteks kanakõhr, sealiha kõrn, kalmaar);
• kalaselgroog ja -nahk, mida süüakse tervikuna.

Need toidud annavad kollageeni ja teisi valke, kuid tavaline portsjon ei anna kindlat grammikogust, mida saaks võrrelda toidulisandi sildil oleva numbriga. Lihasfilee, munad ja piimatooted sisaldavad küll valku, kuid mitte kollageeni samal kujul.

Looduslik kollageen kehas

Oma kollageeni sünteesib keha ise aminohapetest, C-vitamiini ja teiste toitainete toel. Toidulisandi kollageen ja keha enda kollageen ei ole seega sama asi: seedimine lagundab toidulisandist saadud valgu aminohapeteks ja lühikesteks peptiidideks, mistõttu ei saa eeldada, et üks gramm sildil tähendab ühte grammi uut kollageeni kuskil keha osas.

See seletab, miks kommisiltidel seisavad kollageeni kõrval sageli C-vitamiin, biotiin või tsink: need on toitained, mida keha oma sidekoe ülesehituses kasutab, ja neid kirjeldatakse eraldi lehtedel, näiteks biotiini ja tsingi juures.

Kollageeni kohta on tehtud mitmeid süstemaatilisi ülevaateid ja metaanalüüse, kuid nende tulemused ei ole ühesugused, ja just erinevus nende vahel on olulisem kui ükski üksik tulemus. Siin on kaks selget rühma: mida uuringud toetavad ja mida need ei toeta.

Mida uuringud toetavad

Metoodiliselt tugevamad kokkuvõtted on leidnud mõõdetavaid erinevusi naha ja liigeste näitajates. Ülevaade, mis koondas 26 randomiseeritud uuringut, märkis, et hüdrolüüsitud kollageeni puhul paranesid naha niiskus ja elastsus võrreldes platseeboga, ning lisas, et tulemus sõltus osaliselt kollageeni allikast ja uuringu kestusest ². Liigeste osas leidis 11 randomiseeritud uuringu metaanalüüs, kus osales 870 inimest, et kollageenipõhised toidulisandid parandasid nii funktsiooni kui ka valu näitajaid võrreldes platseeboga ³.

Mida uuringud ei toeta

Kõige kriitilisem kokkuvõte vaatas eraldi, kes uuringud kinni maksis ja kui kvaliteetsed need olid. 23 randomiseeritud uuringu ja 1474 osaleja analüüsis leiti üldises vaates positiivne tulemus, kuid rahastusallika järgi jaotatud analüüsis ei leidnud sõltumatult rahastatud uuringud naha niiskuse, elastsuse ega kortsu osas mingit toimet, ja kvaliteetsemad uuringud ei näidanud samuti olulist erinevust — kokkuvõttes märgivad autorid, et kliinilist tõendust naha vananemise vastu praegu ei ole ⁴. Ka liigeste vallas on pilt ebaühtlane: ülevaade leidis, et kollageenipeptiididest on kõige rohkem kasu liigeste talitluse parandamisel ja valu vähendamisel, kuid tulemused kehakoostise ja lihaste osas ei olnud ühtlased ⁵.

Mida see tähendab sildi lugemise juures

Uuringute annused ja kestused on eri töödes väga erinevad — osa töid kasutas mitut grammi päevas ja kestis kuid — ning needsamad numbrid ei ütle midagi selle kohta, mida üks kindel toode teeb. Uuringu tulemus on uuringu tulemus, mitte toote omadus, ja ükski kommisilt ei asenda seda, mida uuring konkreetselt mõõtis.

Kollageeni puhul on kaks arvu, mida inimesed omavahel segamini ajavad: kogus päevase annuse kohta ja kogus ühe üksuse kohta. Siltidel seisab peaaegu alati esimene, sest see on see rida, mille järgi toodet võrreldakse. Kui pakend ütleb, et päevane annus on kaks kommi, siis sildil olev kollageenikogus kehtib kahe kommi kohta kokku, mitte ühe kohta.

Neli asja, mida sildilt otsida

1. Vorm (hüdrolüüsitud, peptiidid või denatureerimata).
2. Kogus ja selle baas: päevane annus või üksus.
3. Ülejäänud koostisosad samas tootes, sest need mõjutavad, mida päevane annus tervikuna sisaldab.
4. Kas silt nimetab allikat, mis on oluline, kui väldid teatud loomseid allikaid.

Mida silt üldse ei ütle

Silt ei ütle, kui palju valgust imendub, kui kaua tulemust oodata ega milliseid tulemusi ükski uuring täpselt näitas. Samuti ei ütle silt midagi selle kohta, kas toode sobib sinu olukorda: seda saab hinnata ainult koos terviseandmete ja teiste kasutatavate preparaatidega. Kui võrdled kahte toodet, võrdle sama baasi peal — kas mõlemal on number päevase annuse kohta —, sest eri baasil numbrid ei ole võrreldavad. Kummikommi puhul tasub tähele panna ka seda, et osa sildil olevast mahust kannavad teised koostisosad, nagu näiteks kreatiini puhul on selgelt näha, kui suur osa päevasest annusest tuleb ühestki ainest.

Kollageen on toidulisand ja selle kasutamisel ei ole enamikule inimestele eriluba vaja. On siiski olukordi, kus silt üksi ei aita: silt ei tea sinu terviseandmeid ega seda, mida sa juba kasutad. Kui kasutad ravimeid, oled rase või rinnaga toitmas, on sul terviseprobleem või oled lihtsalt ebakindel, küsi enne apteekrilt või arstilt.

Miks see nõuanne üldse oluline on

Kollageen võib olla loomse päritoluga ja seetõttu ei sobi see inimestele, kes väldivad teatud loomseid allikaid — seda saab kontrollida ainult sildilt. Lisaks sisaldavad kommid sageli teisi koostisosi ja tervikpilti näeb ainult see, kes teab, mida sa parasjagu kasutad. Kõige kindlam viis on alustada vestlusest apteekri või arstiga, mitte sildi reklaamlausest.