Hüaluroonhape

Hüaluroonhape on pikk, korduvatest ühikutest koosnev süsivesiku ahel, mida keha ise sidekoes toodab. Neid ühikuid nimetatakse glükuroonhappeks ja N-atsetüülglükoosamiiniks ning nende vaheldumine annab ahelale veesidumisvõime. Siltidel ei seisa tavaliselt mitte hape ise, vaid selle sool.

Neli nime, mida pakendil näha võib

• Hüaluroonhape — aine üldnimetus, mida kasutatakse ka siis, kui koostises on tegelikult sool.
• Naatriumhüaluronaat — naatriumisool, stabiilsem ja seetõttu kõige levinum vorm toidulisandites ja kosmeetikas.
• Kaaliumhüaluronaat ja tsinkhüaluronaat — harvem kohtavad soolavormid.
• Hüaluroonhappe derivaat — üldsõna, mille taha võib peituda eri molekulmassiga aine.

Sool ja hape ei ole koostise mõttes sama asi, kuid pakendil kasutatakse neid sageli läbisegi. Kui tahad teada, millist vormi konkreetne toode sisaldab, loe koostisosade loetelu, mitte esikaane suurt sõna.

Ahela pikkus on see, mida silt enamasti ei ütle

Sama nime all võib pakendis olla väga erineva pikkusega ahelaid. Uuring, milles osales 150 täiskasvanut, kasutas 1,8 MDa naatriumhüaluronaati kahes päevases koguses, 60 mg ja 120 mg, kaksteist nädalat; suurem kogus parandas nahaniiskust ja elastsust ning vähendas veeauru kadu, samal ajal kui väiksem kogus andis samasuunalise, kuid tagasihoidlikuma tulemuse ¹. See kirjeldab, mida üks konkreetne uurimus ühe kindla ahelapikkusega ainega jälgis — mitte seda, mida eri pikkusega ahelad kehas teevad. Tootja ei ole kohustatud molekulmassi numbritega märkima, seega vahe kahe sarnase sildiga toote vahel jääb sageli nähtamatuks.

Toidulisandites ja kosmeetikas ei tule hüaluroonhape enamasti loomsetest kudedest, vaid seda saadakse kääritamise teel: bakterid kasvatatakse suhkruid sisaldavas söötmes ja eraldatud aine puhastatakse. Sama meetod annab ühtlasema molekulmassiga partiisid.

Kus seda kehas ja toidus leidub

Inimkehas on hüaluroonhapet kõige rohkem sidekoes, nahas, kõhres ja silma klaaskehas, kus see seob vett ja hoiab kudesid elastsetena. Toidust seda eraldi olulisel määral ei saa: aine sisaldub väheses koguses lihas, luudes ja liigestega terviktoitudes, kuid tavaline toidulaud ei ole selle allikas samal viisil nagu näiteks C-vitamiini puhul puuviljad.

Seetõttu ei ole olemas „hüaluroonhappe toiteallikate“ nimekirja, mida tasuks menüüsse lisada. Kui soovid ainet toidulisandist, algab teadlik valik sildi lugemisest, mitte toidu nimekirjast.

Mida uuringud katavad ja mida mitte

Suukaudset naatriumhüaluronaati on uuritud nahaga seotud mõõdikute kaudu: ülal viidatud juhuslikustatud, topeltpimeda ja platseebokontrolliga uuringus mõõdeti 150 täiskasvanul naha niiskust, veeauru kadu, rasusust, elastsust, kortsusügavust ja naha struktuuri ¹. Uuring ei näita, et aine jõuaks suukaudselt samasse kohta samal kujul, ega ütle midagi selle kohta, kas sama kehtib teiste ahelapikkuste või teiste koguste puhul. Ka ei ole teada, kui kauaks uuritud muutused püsivad, sest mõõtmised toimusid kaksteist nädalat. Mida teadaolev teadmine selle aine kohta üldse katab ja mida mitte, on lahti seletatud artiklis kuidas hüaluroonhape toimib.

Silt ütleb kõigepealt, millise vormi ja kui suure koguse kohta number käib — kas ühe kommi või kogu päevase koguse kohta. Need kaks ei ole sama asi ja just siin lähevad kaks sarnast pakendit lahku.

Kolm asja, mida sildilt otsida

1. Vorm. Kas koostises on hüaluroonhape või selle sool (naatrium-, kaalium- või tsinkhüaluronaat) — aine nimetus ja selle sool ei ole sildil alati eristatud.
2. Kogus ja selle alus. Kas number on esitatud ühiku kohta või päevase koguse kohta. Kahe toote võrdlemiseks tuleb mõlemad taandada samale alusele.
3. Ülejäänud koostis. Hüaluroonhapet kombineeritakse sageli C-vitamiini, kollageeni või biotiiniga, nagu ka TuttiBeari toodetes; siis tuleb vaadata, kas numbrid on antud iga aine kohta eraldi.

Mida silt ei ütle

Silt ei ütle ahela pikkust ega seda, millist meetodit aine saamiseks kasutati. Need kaks asja otsustavad sageli, kuidas aine end käitab, kuid Euroopa märgistusnõuded neid ei nõua. Seetõttu ei anna kahe pakendi kõrvutamine üheselt vastust küsimusele, kumb on „tugevam“ — see otsus jääb selleks, mida sa ise loed ja võrdled.

Kaks sarnaselt märgistatud pakendit võivad seega anda väga erineva päevase koguse, ilma et sildid seda ütleksid. Enne järelduste tegemist kontrolli, kas mõlemad numbrid on esitatud sama aluse kohta. Kui kasutad ravimeid, oled rase või rinnaga toidad, on sul terviseprobleem või kahtled, küsi enne apteekrilt või arstilt.